Tihti on lapsevanemad mures kas ja kui kiiresti nende laps lastehoiuga harjub. Selle järgi, kuidas laps käitub perekonnas, saab prognoosida tema kohanemist kollektiivis. Kuigi kohanemisprotsessis on kesksel kohal laps ise, mõjutavad tema kiiret kohanemist lastehoius tema eelnev ettevalmistus ning kodu ja lastehoiu koostöö.
Lastehoid on koht, kus laps õpib ise hakkama saama ja teiste seas käituma. Lastehoius õpib ta suhtlemist ja kollektiivis toime tulemist. Samuti õpib laps lauakombeid, kaaslastega arvestamist, hügieeni, korra hoidmist jne. Seda kõike tehakse mänguliselt ning loovate tegevuste kaudu. Tulemusteni jõutakse täiskasvanu eeskujul, ühise tegutsemise ning rühmakaaslaste toel. Lastehoius õpetatakse, kasvatatakse ja arendatakse last pidevalt.
Et harjumisaega võimalikult kergeks ja valutumaks muuta, saate teie, lapsevanemad, lapse heaks palju ära teha.
Kuigi esimestel päevadel soovitatakse vanemal lapsega koos lastehoius käia, ei tohiks seda liiga pikaks venitada, nii võib soovitud kasu asemel hoopis kahju teha. On ju eesmärgiks siiski see, et laps veedaks päeva lastehoius vanemata. Pärast mõnda päeva koos olemist võib vanem esialgu minna ära vaid tunniks. Lapsele öeldakse, et ema/isa läheb nüüd ära (tööle, poodi, asju ajama, koju vms) ning tuleb varsti tagasi. Kallistus, lehvitamine ning vanem lahkub. Kindlasti ei tohi salaja ära hiilida kui laps on mänguhoos. See tekitab lapses usaldamatust ja hirmu, et vanem võib ootamatult kaduda. Kui aga on öeldud, et vanem lahkub ja lehvitatud, tuleb otsustavalt ka minna. Isegi kui laps nutma
hakkab ning soovib kaasa minna, peab vanem jääma endale kindlaks ja lahkuma. Lapse võtab endahoolde õpetaja, kes võtab lapse sülle, kaasab ta põnevasse mängu või lohutab muul moel.
Sama käitumine kehtib ka siis, kui jõuab kätte aeg, jätta laps terveks päevaks lastehoidu üksi. Vanem räägib lapsele, et tema läheb nüüd ära ning laps jääb õpetaja juurde lastehoidu mängima. Võib seletada, mida laps päeva jooksul teeb (sööb hommikust ja mängib, käib õues, sööb lõunat, magab, mängib veel natuke ja siis tulebki emme või issi), olla optimistlik, et päev tuleb kindlasti tore. Seejärel kallistada, anda laps õpetajale üle, lehvitada ning lahkuda koheselt. Võib ka leppida kokku, et vanem ise helistab mõne aja möödudes õpetajale ning uurib päeva edenemist. Kerge kohanemise puhul lepib laps lastehoiuga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud.
☁ Esimest lastehoiuga harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe-kolme nädala jooksul. Mida väiksem laps, seda olulisem on ilma pikkade vahedeta harjutamine. Hiljem võib lasteaias käimise paindlikumaks muuta.
☁ Sageli on abi sellest, kui laps läheb lastehoidu isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ning otsustusvõimelisemad – hommikune hüvastijätt läheb valutumalt.
☁ Meeles tuleks pidada ka seda, et õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused.
☁ Lapsevanem peaks olema tähelepanelik ja kannatlik. Tuleks lihtsalt jälgida last, ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises.
☁ Võimaldage lapsele vaba päev. Kui laps on juba lastehoiuga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas hoidu. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad lastehoius ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda.
